top of page
Branch with Catkins

18. MAAILMA LASTE HAIKUKONKURSI TULEMUSED​​

Suur tänu kõigile osalejatele, õpetajatele, lapsevanematele ja juhendajatele! 

2023. - 2024. aasta haikukonkursile laekus teemal "PEREKOND" üle 750 töö, mille seast valiti välja 25 parimat.

Võistlustöid hinnanud žüriisse kuulusid Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute dotsent Alari Allik, tõlkija Anna-Magdaleena Kangro, etenduskunstnik ning tantsu ja jaapani keele õpetaja Shion Yokoo-Ruttas, eesti filoloog ja lastekirjanik Kätlin Vainola, õpetaja ja muusik Florian Wahl ning jaapani kultuuri spetsialist Maarja Yano.

 

PEAAUHINNA VÕITJAD:  

  • Gertrud Kivisto

  • Ragnar Laumets

  • Lenna Lotta Põldmäe

  • Kerstin Samblik

  • Sofia Kolla

JAL ERIAUHINNA VÕITJAD: 

  • Maria Boldyreva

  • Mia Adaeze Nnaji

  • Rosanna Kruusmann

  • Keit Lint

  • Kaspar Kaldam

  • Mia Kulpin

  • Freya Inanna Koženevski

  • Harald Lapa

  • Grete-Maria Otsa

  • Romet Kuljus

  • Patrik Kivimäe

  • Kreete Malm

  • Melissa Marrandi

  • Karl Martin Oja

  • Nita Tamm

  • Minna Tammist

  • Toivo Võsuri

  • Keitlin Välja

  • Hanna Britt Virgepuu

  • Vasilisa Zubkova


Võitjatega võetakse ühendust osalusvormi kirjutatud kontakti kaudu ning auhindade pidulik üleandmine toimub sügisesel Jaapani kultuuri päeval. 

Kui võitja ei saa auhinnatseremoonial osaleda, siis saadame auhinna kohale postiga! 
 

Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda.  Eesti lastel oli võimalik sellel ülemaailmsel konkursil osaleda juba viiendat korda. JAL Foundation usub, et kui lapsed üle kogu maailma kirjutavad haikusid ühel ja samal teemal, siis avaneb väga erinevatest riikidest ja paikadest pärit eakaaslastel võimalus jagada oma tundeid ja kogemusi. 

TULEMUSED
 

PEAAUHINNA VÕITJAD

JAL eriauhinna võitjad

Konkursi tulemused (Eesti):

·       Valiku kõigist vanuserühmadest teeb žürii.

·       Väljavalitud tööd tõlgitakse jaapani ja inglise keelde ning saadetakse edasi konkursi korraldajale Jaapanisse. 

·       Tulemused tehakse avalikuks 2024. aasta mais (Jaapani Kultuuri Koja kodulehel ja Facebooki lehel). Võitjatega võetakse ühendust osalusvormis antud kontaktide kaudu.

·       Võitjad valitakse igas osalejariigis ning nad saavad tunnistuse ja auhinna JAL Foundationilt.

·       Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Hea Laps.

Hindamisel arvestati järgmiste punktidega:

  • Positiivsed lapselikud elemendid (süütus, puhtus, otsekohesus jt)

  • Eakohasus

  • Lapse kogemuse/tunnete ehe väljendamine

  • Joonistuse ja haiku omavaheline seotus

  • Piirkondlike (Eestile omaste) iseärasuste väljendamine

  • Loovus ja isikupära

Eriauhind (ülemaailmne):

·       Jaapanikeelse haikukonkursi ja piirkondlike haikukonkursside peaauhindade võitjate hulgast valitakse välja kolm kõige silmapaistvamat tööd. Võitjad valitakse välja JAL Foundationi kokkukutsutud žürii poolt. 

·       Kuld-, hõbe- ja pronksauhinna võitjad kutsutakse Tokyos toimuvale auhinnatseremooniale.

·       Kõik kolm võitjat saavad 100,000 jeeni Jaapanis reisimise ja majutuse jaoks. Nii välisriigi kui ka Jaapani elanikud saavad edasi-tagasi lennupiletid (turistiklassis) kahele Tokyosse.

·       Eriauhinna tseremoonia toimub 2024. aasta juulis.

·       Võitnud haikud avaldatakse koos autori nime, vanuse ja võistluse korraldajariigi nimega.


Küsimuste korral palun võtke ühendust: jaapani.keskus@gmail.com või +372 585 01 889 (Elsa-Maria)

REEGLID:

 

REEGLID'
Kontakt

Mis on haiku?

Haiku on  Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Haikude kirjutamine sai alguse 17. sajandi Jaapanis „mängu värsina“. Algselt oli haiku vaid lihtne sõnadega või mõtetega mängimine ja seda ei peetud täisväärtuslikuks kirjanduseks. Masaoka Shiki (1867-1902) väitis aga, et „haiku on kirjandus“ ning sellest ajast saadik on haikut hakatud pidama Jaapani kõige olulisemaks traditsioonilise kirjanduse vormiks. Matsuo Basho (1644-1694) on ajaloo kuulsaim haikupoeet.

 

Haiku on kolmerealine riimideta lühiluuletus, mille esimeses reas on viis, teises seitse ja kolmandas viis silpi. Klassikaline haiku sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, jaanimardikad suvele, värvilised lehed sügisele ja külm kuu talvele). Haikut esimest korda kirjutades võib olla keeruline järgida 5-7-5 silbi reeglit ja kasutada aastaaegu kirjeldavaid sõnu. Seepärast ei olegi algajal haikuluuletajal oluline reeglitest rangelt kinni pidada vaid pigem lihtsalt proovida kirjeldada hetke lühikese värsi vormis.

 

Haikuluuletaja talletab hetke, kus aeg justkui peatub, kirjeldab mingit kogemust, tunnet või vaatlust ning jätab omapoolse hinnangu andmata. Iga rida sulandub kokku järgmisega juhatades sellega lugeja poeesia maailma, kus talle jäetakse ruumi reageerimiseks ja oma järelduste tegemiseks.

 

Haiku on ühteaegu väga lihtne ja väga keerukas. Iga värsirida kätkeb endas maksimaalset jõudu ja tarkust. Haikudes kasutatakse lihtsaid sõnu, ent ühel sõnal võib olla palju varjundeid, millel võib olla ka sümboolne tähendus. Haiku on mõtisklev luuletus, kus hinnatakse loodust, värve, kontraste ja üllatusi. Haiku tunnetab looduse rütme ja ka seda, et inimene eksisteerib loodusega kooskõlas.

 

Haiku on tavaliselt ühe hingetõmbe pikkune.

 

Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!

Kuula ka Vikerraadio ja KUKU Raadio saadet, milles Maarja Yano räägib haikudest ja eelmise korra haikukonkursist! 

Lisamaterjalid

Mis on haiku?
Branch with Catkins
bottom of page